Tänapäev

Tänapäev

Tänapäeva Mäetaguse vald asub Ida-Viru maakonna keskosas Jõhvi kõrgustikul. Valla pindala on 285 km² ja moodustab  8,5% kogu maakonna territooriumist ning on seega üks suuremaid Ida-Virumaa maavaldu. Suure osa valla territooriumist hõlmavad metsad ja rabad (Muraka, Seli, Ratva, Kalina ja Linnassaare). Tähelepanu väärivad Mäetaguse vallseljak, Ratva, Kalina ja Seli järv, Selisoo 5 km pikkune laudteena kulgev matkarada, Mäetaguse mõisansambel ja mõisapargid. Valla põhja- ja keskosa jääb põlevkivikaevanduste piirkonda. Mäetaguse on ka tuntud „pruuni kulla" – põlevkivi poolest, kuna suur osa AS-i Eesti Energia Kaevandused maa-alustest kaevandustest asuvad Mäetaguse valla territooriumil.

Vallas on säilinud kolme piirkondliku keskuse (Mäetaguse, Pagari, Kiikla) traditsioon. Igas keskuses on spordiväljak, rahvamaja ja raamatukogu. Mäetaguse alevikus töötab põhikool ja lasteaed, asuvad Alutaguse Hoolekeskus, vallamaja ja pood. Kiiklas ja Mäetagusel on spordisaalid. Alates 1996.a toimub igal aastal traditsiooniline Mäetaguse mõisapäev.

Valla pindala on 285 km2, valla 20 külas ja ühes alevikus elab kokku 1 760 inimest (seisuga 01.01.2016.a.).

Ajalugu

Mäetagusele nime andnud kirde-edela suunalisest oosist põhja poole jääval alal asus juba muinasajal jõukas küla. 1220.a varakevadel jõudsid siia ristiusku levitavad preestrid, kes ühtlasi kirjutasid üles külad, mida nad olid ristinud. 1241.a kanti 11 adramaa suurune läänistamata Meintacus koos veel seitsme siinse külaga Taani Hindamiseraamatusse.

16. saj esimesel poolel rajas Peter von Tiesenhausen vallseljakust lõuna poole jääva Kõrvetaguse küla asemele mõisa. Peagi nimetati see Mäetaguse mõisaks. 1739. a omandas selle Otto Fabian von Rosen. O. F. von Rosenit teatakse ajaloost kui talupoegade pärisorjust põhjendava Roseni deklaratsioonile allakirjutajat. Hernhuutlasena toetas ta samas talupoegadele koolihariduse andmist. Mäetaguse naabermõisas Kiiklas asutas Otto Fabiani sugulane Friedrich von Rosen koduteatri, milles mängiti August von Kotzebue näidendeid.

Kiiklas töötas koduõpetajana filantroop ning tähtsate eestikeelsete teoste "Üks Kaunis Jutto- ja Õppetusse-Ramat" ja "Ramma Josepi Hädda- ja Abbitusse-Ramat" autor Friedrich Gustav Arvelius. Mäetaguse valla kolmanda keskuse, Pagari mõisa, omandas 18. sajandil Otto Magnus von Stackelberg. Diplomaatilise teenistuse eest andis Katariina II tema pojale krahvitiitli. Stackelbergidele kuulusid Mäetaguse vallas veel Atsalama ja Väike-Pungerja mõis.

Siinsete mõisate majanduslikule edule aitas kaasa valda läbinud Peterburi-Riia postimaantee. Selle ääres olid kõrtsid ja Väike-Pungerjale ehitatud postijaam. Koltsina teeristil asuv kõrtsihoone on Eestis üks pikemaid (70 m). Seda teed mööda on sõitnud nii kroonitud kui kroonimata pead. Kuulsamatest tuleks nimetada Karl XII, Peeter I, Katariina II, vabahärra von Münchhausenit, Aleksander Suvorovit, Honore de Balzaci jpt.